Sonja käis koos emmega juba alates jaanuarist Pärnus Väikeses Pärastlõunakoolis loovtunnis (ja mängutunnis) ja enne seda käisid nad Tallinnas Sternumi mängukoolis. Aga mida Sonja siiani tegemast keeldus? Oma käsi värviga määrimast :). Kui oli hea päev, sii oli ta nõus pintsliga värvi puutuma, aga siis kindlasti mitte selleks, et paberile sellega midagi teha, vaid ikka selleks, et seda maitsta. Emme oli mures...aga püüdis vapralt rahulikuks jääda, sest elu on õpetanud, KÕIK tuleb omal ajal...või natuke hiljem. Ja siis täna (oma 1a ja 5k sünnipäeval) loovtunnis nii kui värvikuhi meie ette pandi, nii oli Sonjal käed seal sees ja tegi hooga paberile küll tups-tehnikat, küll siiru-viirut. Kui svamm ka veel kätte anti, siis tehti sellega ka üks metsik pilt. Ja siis anti veel peidu-pilt ja vesi ja pintsel ja Sonja jätkas vapralt (tavaliselt on ta peale 5 min täiesti tüdinenud olnud) pintseldamist ja seda nii paberil, põrandal kui ka svammikausis. Laps rahul, emme õnnelik. Pilti sellest loomepuhangust teha polnud võimalik, sest isegi kui oleks kaamera kaasas olnud, siis oleks see kohe ka värviga kaetud saanud.
Aga pildid on ühest teisest loovtunnist, kus me soolataignaga voolisime. Ja olgu öeldud, et meil on maailma parim õpetaja ka - tädi Eesi, keda nähes lapsed sirutavad käed taeva poole ja teevad suure ringi ja ütlevad...PÄÄÄÄIKE ;).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar