Esmatähtis esikohale

ehk tagasilöögid varasest lasteaiandusest.

28. augusti Sõnumite-listi sõnum:

Opening Doors Within
Eileen Caddy

Eluliselt tähtis on õppida tegema esmatähtsaid asju esimesena, sest kui esmaseid asju tehakse kõigepealt, siis laabub kõik täiuslikult. Otsi oma südamest ja leia, mille sa sead esikohale. Kas see oled sa ise ja sinu heaolu? Kas see on sinu töö ja su materiaalsed tingimused? Kas sa oled rahul, minnes läbi elu täielikus teadmatuses Minust, olles kindel, et saad üksi hästi hakkama ja et sul pole Minu järele vajadust? Sa oled täiesti vaba valima ükskõik millist suhtumist. Mitte keegi ei takista sind. Kuid sul tuleb võtta vastu tagajärg, kui asjad lähevad viltu. Pea meeles, kui sa tead, mis on õige ja sa valid minna oma teed, siis vastutus on veelgi suurem, sest sa ei saa ennast vabandada teadmatusega. Ära otsi vabandust, et on liiga palju teha ning kõik ei mahu ära. Mina ütlen sulle: kui sa teed esmatähtsaid asju kõigepealt, siis jagub kõigeks aega.

Sonja emme võtab nädal aega puhkust, et Sonjaga koos jälle tasakaal leida.

P.S. Sonja emme sai see kuu hakkama lõpuks oma maailma-kõige-ilusamate riiulite seina organiseerimisega (ehk lõpuks telliti ikkagi töömees ;)). Miks maailma ilusamad? Sest riiulitoed on papi sepistatud, raamatu (püsti)hoidjad emme enda välja mõeldud ja papi sepistatud ja riiulilauad on iidvanad põrandalauad, mille Sonja vanaema meile Vodjalt saatis. Kaua tehtud kaunikene! Aga mitte seda ei tahtnud ma rääkida. Nimelt said nüüd peaaegu kõik raamatud ka omale koha riiulitel ja nende hulgast tulid välja ka kunagi Sonja emme jaoks olulisteks raamatuteks olnud: Väga efektiivse inimese 7 harjumust ja Esmatähtis esikohale. Sonja emme oli veel muianud, et seda viimast ta pole isegi lugeda jõudnud, kuigi sai selle nii 8 aastat tagasi...oh, neid sõnumeid.

...esimene Värvukese lõunauni

ehk Sonja magas eile 21.08.2008 oma esimese lõunaune lasteaias. Oma kiisu kaisus ja kasvataja käsi vahepeal põse peal. Ei mingit nuttu ega emmet. Emme ei suuda siiani seda uskuda.
Kui emme Sonjale kl 4 lasteaeda järele läks, siis kulus tal pool tundi, et Sonja lasteaiast ära meelitada... :D.


.

Väike Värvuke Sonja

Sonja läks 11.08.2008 esimest korda lasteaeda. Koos emmega.

Pärnu Tammsaare Lasteaed asub otse meie aia taga, õigemini osa sellest asub, sest lasteaia territoorium on nii suur, et seda jagub päris hulga aedade taha.

Sonja rühma nimi on Värvukesed ja tema kasvatajate nimed on Raaja ja Mall. Rühmas on 3 vanemat ehk siis eelmise aasta olijat - Aleks, Mia Marii (see on emme kolleegi laps) ja Mihkel. Siis on üke pool-vana olija Keili. Ülejäänud põnnid tulevad tasapisi paari tunni kaupa harjutama nagu meiegi.

Sonja esimene nädal läks siis nii nagu oli arvatagi - emme istus lasteaias ja vaatas raske südamega pealt kuidas tema silmatera suurde maailma uudistama asub ja kujutas ette igast kole-olukordi sellest mis siis saab kui ükskord emme enam rühmas kaasas ei käi... Sonja seevastu tegi tutvust eelkõige kõigi uute mänguasjadega, mida oli niii palju, lõi suhteid teiste lastega, heitis teiste eeskujul nukuvoodisse magama, käis usinasti potil koos teistega ja tundis end iga päevaga paremini. Reedel tuli emmel täitsa süles ta lõuna ajal koju tassida, sest Sonja oli kindlalt otsustanud lasteaias nukuvoodis magada... Kaks päeva käis Sonjaga vanaema lasteaias ja vanaema jättis ta julgelt vahepeal rühmaga koos õue mängima ja tuli koju süüa tegema, ise köögiaknast vaatas kuidas tal läheb.

Esmaspäeval siis oli see päev kui emme jättis Sonja pärast pooletunnist rühmasolekut kasvatajate hoolde ja läks ise mobiiltelefon tugevasti pihku surutud ja peaaegu nutt kurgus töö juurde. Poole tunni pärast helistas ta kasvatajale - Sonja mängis mõnusasti.

Kui emme siis lõunasöögi ajaks tagasi lasteaeda jõudis, siis ei mingit emme sülle tormamist...emmele näidati ainult miskit väikest sinist elevanti ja mängiti siis edasi. Palun väga! Järjekorde näide sellest kuidas emmele Sonja elumuutused raskesti mõjuvad.

Kuna vahepeal oli teisipäev, mille Sonja tervenisti papi-mammi juures põhiliselt Oskari hoole all mööda saatis, sest emme Tartus oli ja kolmapäev vaba päev oli, siis alates homsest lubas kasvataja vaadata kas proovitakse Sonjat rühmas lõunaunne panna. Siiani on Sonja lemmiktegevuseks olnud rühma magamistuppa "sisse murdmine" ja siis voodisse nõudmine. Ja seda kuidas Sonja kodus lõunaunne jääb, ma parem ei räägigi ;).

Sonjal on emme töö juures ka tema lasteaeda-harjutamise fännklubi, kes iga päev uudised küsivad ja siis läheb jälle pikemaks jutustamiseks kuidas teistel kogemused on.

Kas koolilaste ranitsad on liiga rasked?

...lasteaia-eelikutel on veel hullemad :).

Sonja vanaema sõbranna andis Sonjale seljakoti, et kui Sonjal on vaja asju kaasa võtta kui kusagile pikemaks külla läheb, näiteks. Aga Sonja nõuab emmelt vahel mänguplatsile ja randa minnes, et seljakott kaasa võetaks. Ja siis keset Rannaparki näiteks küsib kärust maha ja nõuab seljakotti selga...ja ohh neid vastutuljate kaastundlikke pilke.

Esimesed patsid

juhtus see siis pühapäeval 10. augustil 2008 pärastlõunal...

... ja kui augusti alguses liiga kuumaks läks

...ja mis veel juhtus juulikuus

Enne kui saabus rannailm, käis Sonja rannas õhu-ja tuulevanne võtmas ;).


Siis järsku algasid rannailmad ja Sonja kooris end igal võimalikul korral mere ääres paljaks, et vette joosta, ka õhtuti nagu pildil. (Sonja hoiab tädi Kersti käest, sest Sonja emme läks sel päeval esimest korda ujuma. Oi kui hea oli)

Siis oli vanaemal külas Robin (Sonja onupoeg), kellega sai nii vees kui ma peal mängida.
Ja muidugi sai kuumal keskpäeval koduaia õunapuude vilus pikutada. See asend on Sonja idee sellest kui emme ütleb, et pane pea padjale - pea on ju padjal :).

Ohh seda palavust....

Sonja leidis endale ka uue sõbra, Tannu (Taneli), kellelt ei saanud Sonja enam pilku ära. Tõmme oli vastastikune ;). Tanel tellis oma emalt ka nüüd väikese õe :D.

Nendel päevadel kui Tanel koos oma ema-isaga ja Robin ka kõik Pärnus suvitasid, siis juhtus nii, et tekkis lausa "rabelemine", kes Sonjat hoida saab.

Mis vahepeal juhtunud on...

...ikka suvi ja ilusad ilmad on juhtunud ja nii pole Sonja emme mahti saanud arvutit lahtigi teha.

Juuli alguses käis tädi Kay meil külas ja koos temaga käisime Toris hobuseid vaatamas ja katsumas. Tegelikult pidime enne seda ka organiseeritud rabamatkale minema, aga sinna me õnneks ei jõudnud. Õnneks sellepärast, et Sonja emme oli suurest töötamisest endale kaelanärvipõletiku hankinud (ohh seda kroonilist kangekaelsust küll :)) ja ega ta polekski väga pikalt mütata saanud. Aga Toril oli Sonja muidugi nagu või sees, ei tema hobuseid karda nagu ta emme. Lõpuks võttis emme ka siis julguse kokku ja paitas kohalikku väga tähtsat täkku Homerost. Onu, kes meile talle ja hobuseid ja vankreid näitas, oli väga jutukas, aga kahjuks mulle palju meelde ei jäänud ja lisaks tuli end pidevalt tee pealt eest ära hoida "koju" saabuvate hobuste eest.

Ja ohh mis tore tallike seal veel oli! Ponide tall! terve rida toredaid tillukesi kammitud tukkadega ponisid :). Me vist järgmine suvi lähme Sonjaga sinna poni-ratsutama (st Sonja istub poni seljas ja emme turvab).

Ja nagu öeldud on vahepeal suur suvi olnud, nii 3 nädalat järjest rannailma, siis me olemegi rannas ja muidu õues elanud. Veidi ka talvevarusid kogunud ja haiguslehe-puhkusel olnud.

Sonja sõnavara on tublisti täienenud. Juba oskab ta saata emmet (või teisi kohalviibivaid ) kööki mahla, marju, kooki vms tooma.

Tihedamalt kasutatavad sõnad:

- too

- taha(n). "taha" on tal kasutauses ka küsisõna "tahad" asemel.

- koos

- kaasa

- padi (sonja magab nüüd oma väikse padjaga)

- igasugused loomade ja putukate nimed on lisandunud. eriti popp on sääsk. Sonja nimelt ei aja ise sääske enda pealt ära vaid hüüab siis: sääsk.

...pesse. see on see sõna, mida öelda ei tohiks, aga kuna Sonja emme vahel autoroolis seda sõna ütleb kui lollid turistid siga-liiklemist harrastavad ja nii on paar kord ajuhtunud, et emme autoga väravast välja sõites kuuleb tagapingilt "pesse". Igal juhul emme püüab nüüd enam mitte selliseid sõnu öelda, et Sonjast ikka ilusaid sõnu rääkiv pisipreili kasvaks.

Samuti on Sonja vahepeal otsustanud, et tema ennast enam sööta ei lase (vahel kui kiire, siis emme ikka seda tegi). Ta lihtsalt ei söö enne kui saab lusika oma kätte ja siis mõnuga kühveldab. Samuti korjab ta korraliku tüdrukune üles söögitooli pudenevad purud ja pistab need ka põske.

Ka muutis Sonja päevapealt oma kõrrejoomise armastuse otse-tassist-joomise armastuseks. ja seda nii edukalt, et enam polegi terve särk märg pärats joomist, hoopis täitsa kuiv. Emme muudkui vaatab ja imestab.

Potil käimises käis meil ka nüüd lõpuks see kaua oodatud "krõps" ära ja tõesti-tõesti, potil tehaksegi piss (seda teist asja Sonja veel potti teha ei usalda). Rääkides eeskujulikust potilkäijast, siis loomulikult on suur vahe kas seda tehakse kodus või papi juures. Papi juures on vanakooli metallist pott (selline sangaga noh) ja nii kui Sonja sela potile panna ja papi ütleb, et tee nüüd piss, siis KOHE tehakse. Kodus on see ootamine tavaliselt ikka pikem ...

Ohh ja magamises on meil ka uued tuuled. Nimelt ei pea Sonja enam suures voodis kaisus magama jääma, vaid jääb oma voodis, ainult mitte üksi, vaid siis keegi peab voodi juures olema kuni ta uinub ja kätt hoidma. Vot see on ka üks väga tihedalt kasutuses olev sõna Sonjal: "kätu" ja seda väga nõudlikul toonil kui kohe ei saa. Aga magab ta lõunat nüüd mõnuga 1,5-2,5h tavaliselt.

Siis nii palju uudiseid Suvepealinnast (ärge uskuge uudiseid, mis midagi muud Pärnu kohta väidavad ;)