Emadepäev

...emadepäev oli ilus päev - nii ilus, et polnud isegi aega kirjutada sellest ;). Sonja oli juba reedel loovtunnis emmele makaronidest kaelakee valmistanud (loe Sonja emme oli makarone nööri otsa ajanud ja Sonja oli laua peal emme kee tarvis eri värve makarone hankinud ;)) ja vanaemadele ilusad kaardid kritseldanud-lõiganud-ja-kleepinud. Seega ei tulnud Sonjale see päev mitte üllatusena. Kuna meie Pärnu Vanaema oli Viljandisse Karmenile külla sõitnud, siis sõitis Sonja kohe hommikul koos emmega Paikusele papi-mammi juurde, kus meid juba ootasid Marite ja Oskar ja hiljem tuli ka tädi Anu ja jõudis Sonja issi. Ilm oli ilus, võtsime päikest, grillisime, sõime, tuustisime mööda aeda (mammi aiast räägin ka teine kord eraldi), sõime, vaatasime uusi tibusid (kes olid tegelikult juba teismelised kanad), sõime....ja nii päev otsa.

Eelmine aasta saatis Holger sellise imelise ja südamliku sõnumi oma sõnumite-listi, mida tahaks ka teistega jagada:

Emaduse tunded on universaalsed – alates noortest emmedest, kes ööde kaupa beebiga tegelevad ja magamatusega maad jagavad, kuni emadeni, kes õpivad, kuidas täiskasvanud lastel minna lasta. Täna tahame avaldada austust kõigile emadele, kes istuvad üleval ning lohutavad haigeid mudilasi ja nutvaid beebisid, kes ilmuvad tööle, mustad ringid silme all, plekid pluusil ja mähkmed käekotis, kes juhivad autot, küpsetavad kooke ja õmblevad riideid. Emadele, kes sünnitavad lapse, keda nende silmad kunagi ei näe ja emadele, kes annavad võõrastele lastele kodu. Emadele, kelle ainus hindamatu väärtusega kunstiteos ripub külmkapiuksel, kes istuvad külma ilmaga lapse jalgpallimatshi vaadates vapralt kõval pingil. Emadele, kes vastavad lapse küsimusele: “Kas sa nägid, emme?” siiralt: “Muidugi, ma ei vahetaks seda terve maailma vastu!” Emadele, kes on ise ilma, et pere millestki puudust ei tunneks. Emadele, kes õpetasid lastele enne kooliminekut kingapaelade sidumist ja ka neile, kes langetasid valiku takjakinniste kasuks. Emadele, kes hammus-tavad huulde, kui nende teismeline värvib juuksed roheliseks, kes pööravad automaatselt pead, kui lapsehääl hõikab supermarketis: “Emme!”, isegi, kui nad teavad, et nende lapsed jäid koju või käivad juba ülikoolis. Emadele, kes ei lakka palvetamast oma laste eest, ükskõik kui vanad need on. Mis teeb ühe ema heaks? Kas kannatlikkus? Kaastunne? Oskus hoolitseda samaaegselt beebi eest, toitu valmistada ja pluusile nööpi ette õmmelda? Tegelikult kõik need kokku ning lisaks Jumalalt saadud veendumus, et nad teevad maailma kõige tähtsamat tööd. Piiblis on öeldud: “Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!” Hästi tehtud, ema! STP

Aitäh, kallis lapsuke, et sa olemas oled!
AITÄH!