neljapäev, 20. august 2009

Jõulud Saaremaal

Seekord otsustati perekondlik jõulupidu Saaremaal onu Kuldari pere vastvalminud majas pidada. Elavad nad endiselt ikka Viljandis, aga Saaremaal on neil puhkuse-maja (suvilaks on seda vähe nimetada ;). Kuna jõulude ajal on Saaremaa nõutud kaup, siis tegime mugava lahenduse ja jätsime oma auto mandrile sadamasse ootama ja mere ületasime jalakäijatena praamil, onu Kuldar tuli Saaremaal sadamasse vastu ja ei mingit broneerimist ja sabas seismist.

Jõulupidustuste alustuseks kaunistas Robin koos Karmeni ja Sonjaga piparkooke. Mõne aja pärast selgus, et kuusele pole peale mõne õnnetu kuuli eriti midagi riputada.

Siis meisterdasid Robin ja Sonja emme piparkookidest ja kommidest ehteid juurde. Lõpuks võeti appi ajalehe paber, mis fooliumiga kaetult jõulueheteks vormiti. Ja see kõik siis kõige pisemate osavõtul puule riputati.
Karmen, olles karastunud suurema venna ja endast vanema naabritüdrukuga, näitas end alguses oma asjade jagamise suhtes riiakana. Aga Sonja loomulikult jätkas oma "rada" ja pakkus kõike, mis kätte juhtus lahkesti uuele sõbrannale :)
Ja nii oligi varsti Sonja mõlemad oma lemmiklelud vallutanud :). Lõpuks oli käes ka õnnis söömaaeg :)
Pärast sööki tehti väike jalutuskäik. Siin kohal pean paljastama ühe saladuse (ma loodan, et Sonja saab seda blogi lugema kui ta juba väga suur on :$) - siiani oleme käinud peale söömist surnuaial (vahel ka kirikus, aga ma üldiselt ei poolda seda 1x aastas kirikus käimist) ja lisaks oma esivanemate meelespidamisele on see käik vajalik ks selleks, et "Jõuluvana saaks kingitused kuuse alla jätta". Robin, kes on 2. klassis, usub siiani, et Jõuluvana toob koti kingitustega. Seekord siis jalutasime lõikava külma tuulega nii 100 m mere poole (rohkem polnudki võimalik ilma vette minemata) ja siis tagasiteel järsku kõik märkasid nagu liikumist maja juures ;) ja ohh, näe imet keegi oli kingitused kotiga terassile ukse taha jätnud :D.
Sonjal kingi ootuses:
Ja väsinud sugulased pikutamas. Sonjale pakkus väga huvi Karmeni lutipudel, sest Sonjal pole kunagi päris oma lutipudelit olnud...


Ja siis oligi varsti käes uus päev ja meil aeg lahkuda. Sonja onu Kuldariga.


Kommentaare ei ole: