neljapäev, 12. juuni 2008

Igaüks on oma õnne sepp...


...välja arvatud siis kui teil on oma papi, kes on üks vägev abi teile õnne sepistamisel.

Sonjal just selline papi on ja nüüd on Sonjal ka päris oma õnneraud, mille papi talle tegi ja millele peale on löödud: Sonjale vanavanaisalt 16.12.2006.

Ja et õnne ikka juurde tuleks, tegid papi ja Sonja issi koos Sonjale ka ühe imearmsa kaelaehte ja Sonja emmele sepanaela. Kes veel ei tea, siis sepanael on üks eriline nael, mis ka õnne toob. Vaja see vaid seina lüüa ja oma asju sinna külge riputada....seda pole Sonja emme veel teinud, sest mõnikord vaevaleb ta oma Kaalude-mõju käes ja ei suuda ostustada kuhu see nael lüüa ( ja nii ootavadki mitu teistki papi tehtud konksu oma asukohta :$).



Aga sellest ei tahtnud ma rääkida....vaid, et 1. juuni veetis Sonja koos emme-issiga papi-mammi juures, kus Sonja issi võttis papilt sepatunde, sest selline väärt amet tuleb ju edasi pärandada. Ja Sonja issi pole mingi algaga sellel alal, ta on ka kungi poisina papiga igal pool laatadel kaasas käinud ja selli ametit harrastanud, isegi mingi tiitli võitnud.

Igaljuhul sel ajal kui mehed kuumas sepapajas rauda tagusid, veetsid Sonja ja emme mõnusalt aega metsas jalutades, Sonja magas oma lõunaund ja emme tuustis sel ajal mööda mammi aeda ringi.


Ja asja juurest ei puudunud muidugi ka kohustuslik grill päeva lõpetuseks ;)

Kommentaare ei ole: